Vilsandi saar on Eesti läänepoolseim asustatud saar, mis paikneb Saaremaa läänerannikul ning kuulub
Saare maakonda. Saar on tuntud oma erilise looduse, merelise maastiku ja rikkaliku linnustiku poolest.
Vilsandi pindala on ligikaudu 9 km2 ning seda iseloomustavad kadastikud, rannaniidud, kivised rannad ja
madalad rannikualad, mis kujundavad saarele omanäolise ilme. Saar on osa Vilsandi rahvuspark
territooriumist, mis on Eesti vanim kaitseala ning oluline nii looduskaitse kui ka säästva turismi
seisukohalt.
Vilsandi saar on eriti tuntud oma linnustiku poolest. Kevad- ja sügisrände ajal peatub piirkonnas
tuhandeid rändlinde ning saar pakub pesitsusvõimalusi paljudele merelindudele. Just linnukaitse
eesmärgil rajati piirkonda juba 1910. aastal üks Eesti esimesi kaitsealasid, kui hakati kaitsma
merelindude pesitsuspaiku. Tänapäeval on saar oluline uurimis- ja loodushariduspiirkond, kus jälgitakse
liikide seisundit ning looduskeskkonna muutusi.
Lisaks looduskaitselisele väärtusele on Vilsandi saar oluline ka kultuurilooliselt. Saar on olnud
traditsiooniliselt seotud kalanduse, meresõidu ja väiketalupidamisega. Kohalik eluviis on kujunenud
tugevas seoses merega ning see peegeldub nii arhitektuuris, pärandkultuuris kui ka kogukonna
identiteedis. Saarel asub ka ajalooline Vilsandi tuletorn, mis on olnud oluline orientiir meresõitjatele juba
19. sajandist.
Tänapäeval külastavad Vilsandi saart peamiselt loodushuvilised, matkajad ja linnuvaatlejad. Saar pakub
rahulikku keskkonda, kus saab kogeda vähese inimmõjuga loodust ning tutvuda Lääne-Eesti saarte
omapärase maastiku ja elurikkusega. Turism on seal valdavalt hooajaline ning seotud loodusturismi ja
keskkonnateadlikkuse edendamisega.